-Meretuuleparkide kasutuselevõtuga kaasneb vajadus
elektrivõrk ümber ehitada
-Läbi saare tuleb vedada 330-kilovoldine magistraalliin
-Saaremaa silla palju aastaid kestnud uuringute kogemusest
tuleks õppida
Nagu teame, on Euroopa Liit ja Eesti oma arengudokumentidega
seadnud ambitsioonikad eesmärgid rohepöördeks, mille peamiseks
fookusvaldkonnaks on kiire üleminek taastuvatele energiaallikatele, kirjutab
saarlane ja purjetaja Jaanis Prii.
Eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut nii, et
aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvenergiat, kui on meie aastase
tarbimise kogumaht.
Eesti paikneb kliimavööndis, kus peamised taastuvenergia
allikad on päike ja tuul. Päikeseenergia potentsiaal on mõõdukalt hea,
tuuleenergia potentsiaal on väga hea.
Praeguse röövelliku elektri, aga ka muude energiakandjate
hinna juures on igasugune mõistlikult saadav taastuvenergia odavam kui mis
iganes kaela langev börsihind.
Suurt üleminekut fossiilsetelt kütustelt näiteks tuulele on
seni olnud mugavam edasi lükata kui tegeleda hunniku probleemidega, mida tooks
kaasa suured struktuursed muudatused.
Tuuleenergiat tekib kõige enam avamerel. Meie valdavad
tuulte suunad on läänekaarest, peamiselt loodest. Seega saame tõdeda, et
Saaremaa läänerannikul on avameretuuleparkide asukohana suurim võimalik
kasutegur.
Meretuuleparkide kasutuselevõtt toob kaasa energeetilise
pöörde lääne suunas.
Eesti elektrivõrk on üles ehitatud ja pikalt toiminud
printsiibil, et tootmine toimub peamiselt Ida-Eestis. Tarbimine aga peamiselt
Tallinnas ja Harjumaal. Lääne-Eestis ja saartel on tarbimine olnud suhteliselt
madal. Sestap on ka olemasolev elektrivõrk seal kõige nõrgem – praeguseks juba
nii nõrk, et takistab ettevõtete arengut ja inimeste elama asumist
lääneregioonidesse ja saartele.
Kaks mõtet
Suurt üleminekut fossiilsetelt kütustelt näiteks tuulele on
seni olnud mugavam edasi lükata kui tegeleda hunniku probleemidega.
Saaremaa silla uuringuteks kulunud raha ei suuda nüüdseks
keegi enam kokkugi rehkendada, sest uuritud on seda aastakümneid.
Suvel vastu võetud mereala planeering näeb Saaremaa lähistel
võimalust kolme (Liivi lahe, Ruhnu ja Sõrve) tuulepargi ala kasutuselevõtuks.
Peamine probleem nende alade tuuleenergia potentsiaali
kasutuselevõtul on nõrk ülekandevõrk.
4. augustil 2022 algatas vabariigi valitsus riigi
eriplaneeringu Liivi lahes kavandatavate Saare-Liivi meretuuleparkide ühenduse
rajamiseks Eleringi põhivõrguga maismaal. Planeering algatati kahe arendaja, AS
Eesti Energia ja OÜ Utilitase algatusel. See käsitleb aga vaid üht kolmest
potentsiaalikast merealast.
Eesti võrguettevõtja Elering on oma keskpikad plaanid
koostanud Eesti-Läti maismaaühenduse tugevdamist silmas pidades. Liivi lahe
tuulepargid plaanitakse ühendada olemasolevasse võrku Sindi või Kilingi-Nõmme
alajaama kaudu.
Juba 2020 leppisid Eesti ja Läti majandusministrid kokku
vastastikuse mõistmise memorandumi, mille kohaselt peaks Eesti ja Läti ühiselt
arendama samuti Liivi lahte üht tuuleparki. Selle plaani mootoriks on ELWIND,
kes on lubanud oma pargi asukohavalikuga välja tulla sel sügisel. Seega saame
rääkida juba neljast tuulepargialast lääne regioonis.
Ülejäänud kolmel alal ehk siis Liivi lahe, Ruhnu ja Sõrve
merealal tegutsevad arendajad on jõudnud oma tegevustega erinevasse faasi.
Praegu ei ole kindlalt teada, millised tuulepargid jõuavad arendusega kiiremini
edasi. Üldiselt ollakse arvamusel, et ei ole päris selge, kas esimesena läheb
töösse Enefit Greeni Liivi lahe tuulepark või Saare Wind Energy Sõrve park.
Saare Wind Energy on keskkonnamõjude uurimise mõttes teistest ees. Liivi lahe
parkide eeliseks on riikliku võrguplaneeringu algatamine, kuid see on ka kõik.
Samas on ka Saare Wind Energy teinud võrgu eriplaneeringu algatamise
ettepaneku.
Täielikult on läbi analüüsimata võimalikud energia
salvestamise ja muundamise võimalused, näiteks vesinik.
Riigile on oluline elektri ülekandevõrgu planeerimisel
suurema pildi ja kaugema perspektiivil olemasolu, et mitte panna kõiki mune
(merealasid) ühte korvi. Nii tuuleparkide kui liinide planeerimine ja sellega
seotud uuringud kestavad aastaid (keskmiselt pakutud kuus aastat). Seega peab
ka võrku kavandama paralleelselt.
Saaremaa silla uuringuteks kulunud raha ei suuda nüüdseks
keegi enam kokkugi rehkendada, sest uuritud on seda aastakümneid. Kord on olnud
sild kalevi all, vahel pikalt koguni laua all ja siis taas laua peal. Nüüd, kui
silla eriplaneering on algatatud, unustatakse ehitushindade kosmilise tõusu
valguses sild ilmselt taas ära. Nii et me teame, mida tähendab suur ja kallis
projekt nii ettevalmistuse kui planeerimise mõttes.
Saaremaal on sellel suvel toimunud mitmed arutelud ja
mõttevahetused, kuidas saartealune meretuuleparkide elekter Eestisse pääseks.
Selleks tuleb läbi saare vedada 330-kilovoldine (kV) magistraalliin. Nagu
meretuulepargid, ei pruugi ka senisest pea poole laiema koridoriga liin kõigile
meeldida.
Seda enam, et saarlaste endi vajadustes on aktuaalsem
paljudes kohtades peenema, 35 kV võrgu asendamine 110 kV võrguga. See
võimaldaks ühendada sinna uusi päikeseparke. Meretuulepark on aga nagu võimas
elektrijaam.
Jätame meretuuleparkide plussid ja miinused hetkel kõrvale.
Kuna neid planeeritakse mitu, siis suure tõenäosusega kuhugi midagi ikka tuleb.
Seega võrguettevõtte 330 kV mõttega võrgutamine on oluline.
Alustada tuleb aga planeerimisest, mis omakorda on aastaid kestev töö.
Täielikult on läbi analüüsimata võimalikud energia
salvestamise ja muundamise võimalused, näiteks vesinik. See võib vähendada
survet ülekandevõrkudele.
Arvestada tuleb ka asjaolu, et plaane saaks siduda Lätiga ja
näha perspektiivis ette liitumist Läänemere-äärseid riike ühendava võrguga.
Keegi ei anna täit garantiid, kas, kuhu ja kunas
meretuulepargid tulevad. Parke on aga raske arendada, kui võrk planeerimata ja
teadmatus majas.
Juba 2009. aastal kaaluti Eesti ja Läti vahele kavandatava
uue 330 kV pingega elektriülekandeliinile Harku–Sindi–Riia suunale alternatiivi
viia trass üle Saaremaa, kust see läheks merekaabliga edasi Ventspilsi või
Mõntu kaudu Kuramaale Mazirbesse. Sellest olid kõige rohkem huvitatud lätlased.
Eestile oli see aga kallim kui liin Sindist Riiga.
Läti võrguettevõte Augstsprieguma Tīkls väidab, et mõistlik
oleks tekitada mereline Ventspilsi-Saaremaa ühendus ja viia see otse
Euroopasse, näiteks üle Gotlandi. Samas on energiavajadus praegu suurim
Saksamaal ja Rootsi on pigem elektrit eksportiv riik. Seega peaks kõik ekspordi
peale mõtlevad pargid taas kord kaaluma, kuhu praeguses muutunud olukorras
tasub ühendust planeerida ja mis on ühe või teise lahenduse pikk perspektiiv,
ohud ja võimalused.
Koostöö Lätiga on aga kasulik, sest nemadki on sama
probleemi ees. Ventspilsi ja Liepāja vahele plaanitakse samuti mitu avamere
tuuleparki. Vajadus võrku tugevdada ja tuleviku ekspordivõimalused on ühised.
Kui 200-kilomeetriste vahedega tekib Eestis ja Lätis mitu meretuuleparki, siis
on ka väiksem võimalus, et kusagil üldse tuult ei ole. Purjetajana tean, et nii
suurel merealal tavaliselt kusagil ikka tuult on.
Planeerida saab aga mitut moodi. Riik soovitab liini
planeerida valla üldplaneeringu raames. Vald aga loodab, et riik tuleks
eriplaneeringuga appi.
«Võttes arvesse kasvavat töökoormust ning menetluste mahtu,
mis on vaja 330 kV põhivõrgu planeerimiseks, on vallavalitsuse hinnangul
ebarealistlik, et vallavalitsus suudab eeldatava ajagraafiku raames seda läbi
üldplaneeringu menetleda,» tõdeb vallavanem Mikk Tuisk. Arusaadav, liin
puudutab ligi 500 maaomanikku.
Kas eriplaneering, üldplaneering või mis iganes nime me
lapsele anname – riik peab nägema oma võimalust, kohustust ja rolli ning appi
tulema.
Selge on see, et olukord on nokk kinni, saba lahti. Keegi ei
anna täit garantiid, kas, kuhu ja kunas meretuulepargid tulevad. Parke on aga
raske arendada, kui võrk planeerimata ja teadmatus majas.
Kõige kindlam viis jääda kõrgete elektrihindade küüsi on aga
mitte midagi otsustada, venitada ja vastastikku kaikaid kodarasse heita. Silla
kogemus võiks olla õppetund.
Postimees,
18. september 2022, Võrgutajate võrgutamine, https://arvamus.postimees.ee/7607928/jaanis-prii-vorgutajate-vorgutamine?fbclid=IwAR2mbE8Fgga08xYNXod0gjxvpfmbGDjTUUTwz3qoofatiwcccyGwtIx5iv0