Võrgutajate võrgutamine

 

-Meretuuleparkide kasutuselevõtuga kaasneb vajadus elektrivõrk ümber ehitada

-Läbi saare tuleb vedada 330-kilovoldine magistraalliin

-Saaremaa silla palju aastaid kestnud uuringute kogemusest tuleks õppida

Nagu teame, on Euroopa Liit ja Eesti oma arengudokumentidega seadnud ambitsioonikad eesmärgid rohepöördeks, mille peamiseks fookusvaldkonnaks on kiire üleminek taastuvatele energiaallikatele, kirjutab saarlane ja purjetaja Jaanis Prii.

Eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut nii, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvenergiat, kui on meie aastase tarbimise kogumaht.

 

Eesti paikneb kliimavööndis, kus peamised taastuvenergia allikad on päike ja tuul. Päikeseenergia potentsiaal on mõõdukalt hea, tuuleenergia potentsiaal on väga hea.

 

Praeguse röövelliku elektri, aga ka muude energiakandjate hinna juures on igasugune mõistlikult saadav taastuvenergia odavam kui mis iganes kaela langev börsihind.

 

Suurt üleminekut fossiilsetelt kütustelt näiteks tuulele on seni olnud mugavam edasi lükata kui tegeleda hunniku probleemidega, mida tooks kaasa suured struktuursed muudatused.

 

Tuuleenergiat tekib kõige enam avamerel. Meie valdavad tuulte suunad on läänekaarest, peamiselt loodest. Seega saame tõdeda, et Saaremaa läänerannikul on avameretuuleparkide asukohana suurim võimalik kasutegur.

 

Meretuuleparkide kasutuselevõtt toob kaasa energeetilise pöörde lääne suunas.

 

Eesti elektrivõrk on üles ehitatud ja pikalt toiminud printsiibil, et tootmine toimub peamiselt Ida-Eestis. Tarbimine aga peamiselt Tallinnas ja Harjumaal. Lääne-Eestis ja saartel on tarbimine olnud suhteliselt madal. Sestap on ka olemasolev elektrivõrk seal kõige nõrgem – praeguseks juba nii nõrk, et takistab ettevõtete arengut ja inimeste elama asumist lääneregioonidesse ja saartele.

 

Kaks mõtet

Suurt üleminekut fossiilsetelt kütustelt näiteks tuulele on seni olnud mugavam edasi lükata kui tegeleda hunniku probleemidega.

 

Saaremaa silla uuringuteks kulunud raha ei suuda nüüdseks keegi enam kokkugi rehkendada, sest uuritud on seda aastakümneid.

 

Suvel vastu võetud mereala planeering näeb Saaremaa lähistel võimalust kolme (Liivi lahe, Ruhnu ja Sõrve) tuulepargi ala kasutuselevõtuks.

 

Peamine probleem nende alade tuuleenergia potentsiaali kasutuselevõtul on nõrk ülekandevõrk.

 

4. augustil 2022 algatas vabariigi valitsus riigi eriplaneeringu Liivi lahes kavandatavate Saare-Liivi meretuuleparkide ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga maismaal. Planeering algatati kahe arendaja, AS Eesti Energia ja OÜ Utilitase algatusel. See käsitleb aga vaid üht kolmest potentsiaalikast merealast.

 

Eesti võrguettevõtja Elering on oma keskpikad plaanid koostanud Eesti-Läti maismaaühenduse tugevdamist silmas pidades. Liivi lahe tuulepargid plaanitakse ühendada olemasolevasse võrku Sindi või Kilingi-Nõmme alajaama kaudu.

 

Juba 2020 leppisid Eesti ja Läti majandusministrid kokku vastastikuse mõistmise memorandumi, mille kohaselt peaks Eesti ja Läti ühiselt arendama samuti Liivi lahte üht tuuleparki. Selle plaani mootoriks on ELWIND, kes on lubanud oma pargi asukohavalikuga välja tulla sel sügisel. Seega saame rääkida juba neljast tuulepargialast lääne regioonis.

 

Ülejäänud kolmel alal ehk siis Liivi lahe, Ruhnu ja Sõrve merealal tegutsevad arendajad on jõudnud oma tegevustega erinevasse faasi. Praegu ei ole kindlalt teada, millised tuulepargid jõuavad arendusega kiiremini edasi. Üldiselt ollakse arvamusel, et ei ole päris selge, kas esimesena läheb töösse Enefit Greeni Liivi lahe tuulepark või Saare Wind Energy Sõrve park. Saare Wind Energy on keskkonnamõjude uurimise mõttes teistest ees. Liivi lahe parkide eeliseks on riikliku võrguplaneeringu algatamine, kuid see on ka kõik. Samas on ka Saare Wind Energy teinud võrgu eriplaneeringu algatamise ettepaneku.

 

Täielikult on läbi analüüsimata võimalikud energia salvestamise ja muundamise võimalused, näiteks vesinik.

 

Riigile on oluline elektri ülekandevõrgu planeerimisel suurema pildi ja kaugema perspektiivil olemasolu, et mitte panna kõiki mune (merealasid) ühte korvi. Nii tuuleparkide kui liinide planeerimine ja sellega seotud uuringud kestavad aastaid (keskmiselt pakutud kuus aastat). Seega peab ka võrku kavandama paralleelselt.

 

Saaremaa silla uuringuteks kulunud raha ei suuda nüüdseks keegi enam kokkugi rehkendada, sest uuritud on seda aastakümneid. Kord on olnud sild kalevi all, vahel pikalt koguni laua all ja siis taas laua peal. Nüüd, kui silla eriplaneering on algatatud, unustatakse ehitushindade kosmilise tõusu valguses sild ilmselt taas ära. Nii et me teame, mida tähendab suur ja kallis projekt nii ettevalmistuse kui planeerimise mõttes.

 

Saaremaal on sellel suvel toimunud mitmed arutelud ja mõttevahetused, kuidas saartealune meretuuleparkide elekter Eestisse pääseks. Selleks tuleb läbi saare vedada 330-kilovoldine (kV) magistraalliin. Nagu meretuulepargid, ei pruugi ka senisest pea poole laiema koridoriga liin kõigile meeldida.

 

Seda enam, et saarlaste endi vajadustes on aktuaalsem paljudes kohtades peenema, 35 kV võrgu asendamine 110 kV võrguga. See võimaldaks ühendada sinna uusi päikeseparke. Meretuulepark on aga nagu võimas elektrijaam.

 

Jätame meretuuleparkide plussid ja miinused hetkel kõrvale. Kuna neid planeeritakse mitu, siis suure tõenäosusega kuhugi midagi ikka tuleb.

 

Seega võrguettevõtte 330 kV mõttega võrgutamine on oluline. Alustada tuleb aga planeerimisest, mis omakorda on aastaid kestev töö.

 

Täielikult on läbi analüüsimata võimalikud energia salvestamise ja muundamise võimalused, näiteks vesinik. See võib vähendada survet ülekandevõrkudele.

 

Arvestada tuleb ka asjaolu, et plaane saaks siduda Lätiga ja näha perspektiivis ette liitumist Läänemere-äärseid riike ühendava võrguga.

 

Keegi ei anna täit garantiid, kas, kuhu ja kunas meretuulepargid tulevad. Parke on aga raske arendada, kui võrk planeerimata ja teadmatus majas.

 

Juba 2009. aastal kaaluti Eesti ja Läti vahele kavandatava uue 330 kV pingega elektriülekandeliinile Harku–Sindi–Riia suunale alternatiivi viia trass üle Saaremaa, kust see läheks merekaabliga edasi Ventspilsi või Mõntu kaudu Kuramaale Mazirbesse. Sellest olid kõige rohkem huvitatud lätlased. Eestile oli see aga kallim kui liin Sindist Riiga.

 

Läti võrguettevõte Augstsprieguma Tīkls väidab, et mõistlik oleks tekitada mereline Ventspilsi-Saaremaa ühendus ja viia see otse Euroopasse, näiteks üle Gotlandi. Samas on energiavajadus praegu suurim Saksamaal ja Rootsi on pigem elektrit eksportiv riik. Seega peaks kõik ekspordi peale mõtlevad pargid taas kord kaaluma, kuhu praeguses muutunud olukorras tasub ühendust planeerida ja mis on ühe või teise lahenduse pikk perspektiiv, ohud ja võimalused.

 

Koostöö Lätiga on aga kasulik, sest nemadki on sama probleemi ees. Ventspilsi ja Liepāja vahele plaanitakse samuti mitu avamere tuuleparki. Vajadus võrku tugevdada ja tuleviku ekspordivõimalused on ühised. Kui 200-kilomeetriste vahedega tekib Eestis ja Lätis mitu meretuuleparki, siis on ka väiksem võimalus, et kusagil üldse tuult ei ole. Purjetajana tean, et nii suurel merealal tavaliselt kusagil ikka tuult on.

 

Planeerida saab aga mitut moodi. Riik soovitab liini planeerida valla üldplaneeringu raames. Vald aga loodab, et riik tuleks eriplaneeringuga appi.

 

«Võttes arvesse kasvavat töökoormust ning menetluste mahtu, mis on vaja 330 kV põhivõrgu planeerimiseks, on vallavalitsuse hinnangul ebarealistlik, et vallavalitsus suudab eeldatava ajagraafiku raames seda läbi üldplaneeringu menetleda,» tõdeb vallavanem Mikk Tuisk. Arusaadav, liin puudutab ligi 500 maaomanikku.

 

Kas eriplaneering, üldplaneering või mis iganes nime me lapsele anname – riik peab nägema oma võimalust, kohustust ja rolli ning appi tulema.

 

Selge on see, et olukord on nokk kinni, saba lahti. Keegi ei anna täit garantiid, kas, kuhu ja kunas meretuulepargid tulevad. Parke on aga raske arendada, kui võrk planeerimata ja teadmatus majas.

 

Kõige kindlam viis jääda kõrgete elektrihindade küüsi on aga mitte midagi otsustada, venitada ja vastastikku kaikaid kodarasse heita. Silla kogemus võiks olla õppetund.

Postimees, 18. september 2022, Võrgutajate võrgutamine, https://arvamus.postimees.ee/7607928/jaanis-prii-vorgutajate-vorgutamine?fbclid=IwAR2mbE8Fgga08xYNXod0gjxvpfmbGDjTUUTwz3qoofatiwcccyGwtIx5iv0