Ilmselt võib tänapäeval päris
sageli tekkida tunne, et maailm on kuidagi kaootiline ja liimist lahti. Veel hiljuti
räägiti suurest rohepöördest, mis pidanuks pidurdama kliima soojenemist, aga
nüüd on see justkui tahaplaanile vajunud. Suured keskkonnaga seotud küsimused
on kõrvale tõrjunud sõda Euroopas ja kiratsev majandus, mis paljudes riikides
ei taha kuidagi kasvama hakata.
Rohepööret jahutab maha Ameerika Ühendriikide impulsiivselt käituv
president, kelle meelest justkui kliima soojenemine ei ole probleemiks.
Küsimus on, kas praegune
kaootilisus, vastuolulisus, aga ka vaadete paljusus, kus me peaksime üheltpoolt
justkui majandust koomale tõmbama, et see nii keskkonda ei kurnaks, aga teisalt
tahame majanduskasvu, kus üha kasvav arvutivõrk ja tehisaru, samamoodi kasvav
suhtlusvõrgustik sotsiaalmeedias on kõik eraldi ja koos midagi uut ja
enneolematut.
Kindlasti ei ole see nii
ja käesolevas kirjatükis ma tahan ühe episoodi näitel tuua välja, et tänapäeva
mõttesegaduses ei ole mitte midagi uut. Muidugi ei kordu ajalugu ja ajastud
täpselt. Tänapäeval on vaim ja tehnoloogiad veelgi rohkem läbi põimunud. Selliseid
paralleele on aga lisaks siinkäsitletule veel mitmeid. Viimane, näiteks sajand
varem, kui sotsialismis otsiti imerohtu ebavõrdsusele.
Tehnoloogia ja vaim
käsikäes
Vaatame korra uusaja
algusesse. Sageli peetakse selleks 1492. aasta Kolumbuse avastusretke, mis viis
ta Ameerikasse, kuigi Kolumbus ju tegelikult läks otsima lühemat mereteed Indiasse. Suures
plaanis aga kujunes Kolumbuse avastusretk läbimurdeks, kus vaikselt arenev tehnoloogiline
kvantiteet muutus korraga kvaliteediks, mis julgustas eurooplasi avastama, vallutama ja ekspluateerima suurt osa
ülejäänud maailmast. Materiaalse mõju kõrval tõi see kaasa ka muutused
vaimumaailmas. Nägime, kui kirju maailm tegelikult on. Jätame selle teadmise
omale taustaks tiksuma.
Ei läinud palju aega, kui
ka maailmasüsteemi vaimses mõistmises tulid läbimurded. Mikołaj Kopernik
kirjutas 1514. aastal oma väikese käsikirja „Commentariolus“, kus ta
formuleeris esimest korda oma seisukoha,
et päike ja teised planeedid ei tiirle mitte ümber maa, vaid et maa tiirleb
ümber päikese. Sellega loobus ta senisest Ptolemaiose ja Aristotelese maailmasüsteemist.
Oma põhiteose, "Taevasfääride pöörlemisest" ("De
revolutionibus orbium coelestium") lõpetas
Koperinik 1543. aastal.
Kopernikul
oli õnne. Heliotsentriline maailmavaade ei meeldinud kirikule, aga teda
otseselt ei represseeritud. Üks põhjus võis olla see, et mees suri kohe peale
oma peateose ilmumist. Ka ei olnud tema töö veel laialt levinud, ning huvi
kosmiliste teemade vastu jäi alla huvile maapealsete ja jumalike asjade vastu.
Koperniku vaateid
reklaamis ja arendas edasi Gaolileo Galilei, kellel nii hästi ei läinud. Kirik
manitses teda juba 1615. aastal ja kuna Galileo oma seisuskohti ei muutnud
pandi ta 1633. aastal koduaresti. Õnneks ka teda füüsiliselt ei puututud.
Meresõidu ja muud
materiaalset maailma teeninud tehnoloogiate kõrvale kerkis neil aastail aga ka
vaimutehnoloogia, ehk trükikunst. Massiliselt kasutatava trükitehnoloogia
leiutajaks peetakse Gutenbergi, kes umbes aastal 1450 hakkas trükkima lendlehti
ja väiketrükiseid. Suurimaks mahuks, mida tema eluajal trükikunst saavutas oli
42-realise Piibli (Gutenbergi Piibel)
mida trükiti aastatael 1452–1455.
Vaimumaailm
ei jäänud vastamata
Oktoobri lõpus 1517 valmis
Wittenbergi moraaliteoloogia professoril Martin Lutheril tema disputatsiooni
trükis. Võimalik, et ta riputas 95 teesiga disputatsiooni, mis peamiselt oli
indulgentside vastu ka Wittenbergi lossikiriku uksele. Viimase kohta fakte ei
ole, aga see võis nii ka olla, sest toonaseks oli välja kujunenud tava teesid
enne disputatsiooni toimumist kõigile väitluse osapooltele kättesaadavaks teha
(Friedenthal, 2021) .
Teesid olid ladinakeelsed,
kuid juba jaanuaris 1518 tõlkisid Lutheri sõbrad need ka Saksa keelde (Brecht, 1993, lk 204).
Nagu me näeme, soodustas
levinud trükikunst igasuguse teabe levimist küll mitte nii kiiresti, kui
internet, aga kordades kiiremini ja mis peamine, lihtsamalt kui senine
käsikirjaline kopeerimine.
Miks kirik tardus?
Matin Luhter oli
kindlasti pikalt juurelnud sellel üle, miks ja kuidas katoliku kirik kaugenes
puhtast pühakirjast ja rakendas selle asemel või sellele lisaks enda
tõlgendusi.
Indulgentside äri saab
seletada kirikusüsteemi üha kasvava rahavajadusega. Aga tänu trükitehnilisele
revolutsioonile ja sellega kaasnevale kirjaoskuse laiemale levikule, oli ta
alla jäämas ka infomonopolis. Kirik ei olnud enam ainus koht kust uut
informatsiooni ammutada. Katoliku kirik oma skulptuuride ja piltidega rahuldas
seni inimese vajadust lihtsa, kergelt tarbitava teabe järele. Kirik oli nagu
tänapäeval Facebook. Trükipilt pakkus sellele tugevat konkurentsi.
Samas kasvas ideede
paljusus ka kiriku enda sees- benediktiinid,
tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased, augustiinlased, karmeliidid ja
veel paljud teised omasid veidi erinevaid traditsioone ja kombeid. Samuti
kerkis juba enne reformatsiooni esile ka katsed katoliku kirikut uuendada.
Näiteks hussiidid, kes tegutsesid 15. sajandil Böömimaal (tänapäeva Tšehhi
territooriumil). Nad olid Jan Husi järgijad, kes oli katoliku kiriku reformija
ja põletati tuleriidal inkvisitsiooni poolt 1415. aastal.
Tegelikult oli kirik
püsti hädas kogu selle ideede paljususe ja informatsioonitulvaga, mille
iseäranis trükikunst valla päästis. Saa siis aru, kas tegu on usuväänaja e hereetikuga, või
ei puutu mõtleja vaated usu alustõdesid.
Eelnevalt oli juba näiteid,
kuidas mitmed mõtlejad üle noatera pääsesid karistusest. Nemad väljendasid end
reeglina kirjasõnas. Veel enam oli aga oma mõtete suuliseid levitajaid.
Erinevatel hinnangutel toimus 1450. ja 1750. aasta vahel maailmas kokku umbes 40 000 - 110 000
nõiaprotsessi („European Witchcraft“, 2025).
Religioossed konfliktid,
katkuepideemiad, näljahädad ja
sotsiaalsete kriisid soodustasid segaduse süvenemist.
Mis oli aga see, mis Lutheri käivitas? Selleks
oli kakluse toomine tema koduõuele. 1516. aastal saatis Rooma-Katoliku kirik
dominiiklaste munk Johann Tetzeli Saksamaale müüma indulgentse, et koguda raha
Rooma Püha Peetruse basiilika taastamiseks (Wikipedia, 2025).
Teame, et sellest
protsessist algas tärkava luterluse ehk protestantismi ja katoliku kiriku suur
vastasseis, mille käigus juba 1520 aastal hoiatas paavst Lutherit oma bullaga
(ediktiga) Exsurge Domine , et ta riskib kirikuvande alla sattumisega.
Džinn oli aga pudelist välja lastud ja mitte ainult kirik, vaid ka kogu
ühiskond lõhestunud. Tulemuseks olid talupoegade ülestõusud ja lõpuks Kolmekümneaastane
sõda 1618–1648 mida võib pidada üheks viimaseks suureks ususõjaks Euroopas.
Pööre filosoofias
René Descartes, keda ka
tema ladinapärase nime poolest Cartesiuseks
kutsuti, tõi vaimumaailmas teise suure pöörde, mida tänapäeval kartesianismiks kutsutakse. See rõhutab mõistuse
(ratsionaalsuse) ülimust teadmiste allikana ja dualismi keha ning vaimu vahel. Tema
õpetuse keskne printsiip on „Cogito, ergo sum“ („Mõtlen, järelikult olen“),
kinnitab kindla teadmisena üksnes mõtleva subjekti olemasolu.
Sarnaselt Galileoga
ründas ju ka kartesianism katoliku kirikule sobivat Aquino Thomase poolt välja
töötatud filosoofia-teoloogia sümbioosi, kus loogika ja metafüüsika aitasid
põhjendada kristlikke usutõdesid, tuues filosoofia kiriku õpetuse teenistusse.
René Descartes kartis
kiriku repressioone ning arvestas sellega oma tööde avaldamisel ja
sõnastamisel. Pärast Galileo hukkamõistu 1633. aastal lükkas Descartes oma
teose Le Monde („Maailm“) avaldamise edasi, kartes, et tema
loodusteaduslikud vaated võiksid samuti kiriku viha esile kutsuda (Clarke, 2006, lk 294)
Aga nende näidete varal
saame ka kindluse, et käsikirjalise paljundamise asemel tulnud trükis oli
vaimsete väärtuse levitamisel sama murdeline, kui nüüdisajal interneti tulek. Ka
Baltimaades oli mitmeid tudengeid õppimas Madalmaades, eriti selle vanimas, Leideni
ülikoolis. Descares aga elas alates 1629. aastast just Hollandis. See soodustas
tema ideede levikut ka siia maanurka (Tering, 1996).
Parallelism
Kas see kõik ei ole väga
sarnane praeguse ajaga? Otsime mõned paralleelid.
Sageli, on sõjal loova, loomingulise
lammutamise efekt. Paljud tehnoloogilised uuendused, innovatsioon tulevad loomingulises
lammutamises esile kiiremini, kui tavaliselt (Engelbrecht et al., 2020, lk 70–71) . Kui Alan Turing
kirjeldas 1937. aastal arvuti matemaatilist mudelit, siis esimesteks
elektronarvutiteks peetakse Colossuse masinat, mis loodi II maailmasõja ajal Inglismaal
sakslaste koodide lahtimurdmiseks. 1946. a valmis USA-s arvuti, mis oli
mõeldud juba mitmeks otstarbeks. Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal
ja selleks oli Tartu ülikoolis käivitatud Ural-1.
Üksik arvuti oli kui
Gutenbergi trükipress, mis vajas kõrvale trükiseid levitavat postisüsteemi.
1980. aastate lõpus
hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama
jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti
uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language).
1983. aastal käivitati
USA-s esimene arvutivõrk 200 arvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel
põhinev kommertsarvutivõrk. 1993 sündinud hüpertekstikeelt (HTML-i) ning teaberuumi,
kus seda kasutama hakati, nimetati veebiks. Siinkirjutaja töölauale jõudis
arvuti ja algeline internet 1996. aastal.
Seega saame me edukalt
võrrelda Gutenbergi ajastut meie internetiajastuga.
Veniv rohepööre
Seda, et inimene omab globaalset ja pöördumatut mõju
maailma keskkonnale, märgati samuti juba enne viimast suurt sõda. Peale sõda
hakati sellest üha rohkem rääkima ja kirjutama. Rachel Carson´i menuk Hääletu kevad (1962), mis oli üks
laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste, ilmus Eestiski tõlkena ootamatult vara, 1968
aastal (Carson et al., 1968) .
1972. aastal avaldas Rooma
Klubi teose "Kasvu piirid" , mis oli kokkuvõte Massachusettsi
Tehnoloogiainstituudi teadlaste uuringust inimkonna võimalike tulevaste
arengute kohta.
Aeg lendab kiiresti ja
protsessid liiguvad sama tempoga. 1970. aastal kaevandati naftat umbes 45,8
miljonit barrelit päevas ja läinud aastal sellega võrreldes pea poole rohkem (WER – World Energy Review, s.a.).
Seega tuleb nüüd teha
rohepöörde saavutamiseks ka poole rohkem pingutusi, kui siis kui probleemid
selgelt päevavalgele toodi.
Sissejuhatavas osas ma
viitasin, et rohepööre on justkui toppama jäänud. Seda seepärast, et väga
selgeid ja taskukohaseid tehnoloogilisi lahendusi ei paista. Näiteks Eesti
energiamajanduse arengukava viimane versioon tõdeb, et kuigi kogu Eesti
elektritarbimise katmine taastuvenergiaga eesmärgina säilib, saab selleni
jõudmine olema turupõhine ning aastaks 2030 ei ole seda võimalik ega
majanduslikult mõistlik saavutada (ERR, 2025).
Hoopis raske on hakkama
saada mõttega, et keskkond vajab hoopis tasaarengut ja vajaduspõhist majandust (Prii, 2024).
Nii kummaline kui see ka
ei ole, on paljudes riikides rohepööre seotud usuga. Mitte usuga rohepöördesse
vaid ristiusu endaga, natuke nagu uusaja pöördelisel algusel.
Ühe osa maailma, ja see
osa ei koosne ainult USA-st, maailmavaade on justkui teistsugune. Selle
maailmavaate sügavamaks põhjuseks on sageli usk. Religioon ühtpidi nagu ei
puutuks enam kaasaegsesse ratsionaalsesse maailma, aga kui ta on meile kasulik,
siis toetab ta traditsioonilist maailmavaadet.
Jumal on öelnud, et kogu
maailma, kõik loodu, nii taimed kui loomad annab ta inimese meelevalda ja
inimene võib nendega justkui teha mis tahab (Piibel, 1997,1. Moosese 1:26–28).
Praegu saabki seda tuua
argumendiks, et "Drill, baby, drill!" ja sellest ei juhtu midagi. Ja nagu
nägime, saab seda argumenti ka usuga õigustada. Samas sealsamas Moosese
veeuputuse loos peab Noa võtma oma laeva kaks esindajat igast liigist. See on
üsna karm keskkonnakaitseline käsk ( 1. Moosese 6:19–20).
Keskkonnaküsimused ja
kliimasoojenemine uut ususõda ilmselt ei too, aga argument on see ikkagi.
Kui Kopernik pidi ümber
lükkama osa aristotellikust maailmapildist, siis tänapäeva elementaarosakeste teoorias ja
kvantfüüsikas on samuti terviksüsteem loomata. See teadmine alles koguneb kild haaval.
Ka käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia
laureaadid, USA teadlased John Clarke, Michel Devoret ja John Martinis pusisid
kvantmaailma kallal ja näitasid, kuidas makroskoopilised süsteemid näiliselt
läbimatuid barjääre ületada suudavad ning suutsid tõestada vooluringis energia
kvantiseerumist ( ERR, 2025 ). Tegelikult on ajaloo mastaabis ka Einsteini
üldrelatiivsusteooria alles eilne avastus.
Parem ei ole olukord ka
inimteadvusega
Teise maailmasõja ajal,
kui sõdureid tuli kiiresti välja õpetada, hakati ühendama inimsoorituste
uuringute tulemusi informatsiooniteooriatega ja lõpuks viis see nn kognitiivne
pöörde või revolutsioonini (Öim et al., 2008, lk 617–627). Tegemist oli
interdistsiplinaarse koostööga, kus inimese närvivõrke võeti aluseks tehislike
mõttevõrkude loomisel- kus on koos mälu,
informatsioonitöötlus, õpe ja otsustus. Need inimese mõtlemise ja arvuti
arvutusliku võimekuse vahelised sarnasused viisid ka psühholoogia uuele
tasemele. Kui tehisintellekti uurijad ja informaatikud suudavad luua inimest
matkides oma teadusharudes edukaid tulemusi, siis saab võimalikuks nende põhjal
ka järelduste tegemine inimese vaimsete protsesside kohta. Seda lähenemist on nimetatakse
ja pöördprojekteerimiseks.
Väga olulised olid siin
näiteks Noam Chomsky keele ja grammatika
olemuse uuringud ja 1957. aastal ilmunud teos "Syntactic Structures", mis tõi
kaasa generatiivse grammatika ja muutis arusaama keelest, kui inimese
kaasasündinud omadusest. Samuti George A. Miller´i lühimälu uuringud (Miller, 2003)
Seega jõudsime selleni,
et teame üsna hästi, kuidas meie teadvus tehniliselt töötab. Selle, et me oleme
teadvuse sügavama mõistmisega siiski ummikus sõnastas 1996 aastal D.J. Chalmers, tuues esile nn " teadvuse raske või
keeruka probleemi " ehk küsimuse, miks ja kuidas tekib subjektiivne
kogemus füüsikalistest protsessidest. See probleem erineb nn "kergetest
probleemidest", mis käsitlevad aju funktsioonide ja käitumise seletamist,
kuid mitte subjektiivset kogemust.
Chalmersi arvates ei saa
teadvust selgitada ainult eeltoodud seoste ja võimetega, vaid see on
fundamentaalsem nähtus, mis vajab oma teooriat. Ta pakub, et teadvus võib olla
looduse põhiomadus sarnaselt ruumi, aja või massiga (Chalmers, 1996, lk 22).
Nii et üsna mitmes
fundamentaalses teadusharus, aga ka rohepöördes oleme läbimurde ootuses, nagu
oli ka varauusaegne maailm.
VIITED
Brecht, M. (1993). Martin Luther: His road to
Reformation, 1483-1521 (1st pbk. ed). Fortress Press.
Carson, R., Raitviir, A.,
Haberman, H., & Laanemaa, T. (1968). Hääletu kevad. Valgus.
Clarke, D. M. (2006). Descartes:
A Biography. Cambridge University Press.
Engelbrecht, Kitt, R.
(2020). Komplekssüsteemid, ehk, Tervik on suurem kui osade summa.
Postimees Kirjastus.
ERR. (2025, oktoober 17).
ENMAK: Taastuvenergia eesmärgini peab jõudma turupõhiselt. ERR.
https://www.err.ee/1609832196/enmak-taastuvenergia-eesmargini-peab-joudma-turupohiselt
European witchcraft.
(2025). Wikipedia.
https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=European_witchcraft&oldid=1314651554
Friedenthal, M. (2021).
Varauusaegsete disputatsioonide läbiviimisest, ülesehitusest ja teemadest. Keel
ja Kirjandus, 2021(10). https://doi.org/10.54013/kk766a2
Martin Luther. (2025). Wikipedia.
https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Martin_Luther&oldid=1316802877#cite_note-54
Miller, G. A. (2003). The
cognitive revolution: A historical perspective. Trends in Cognitive Sciences,
7(3), 141–144. https://doi.org/10.1016/S1364-6613(03)00029-9
Nobeli
füüsikapreemia laureaadid muutsid kvantmaailma veidruse silmnähtavaks | Tehnika
| ERR. (s.a.). Salvestatud 18.
oktoober 2025,
https://novaator.err.ee/1609822359/nobeli-fuusikapreemia-laureaadid-muutsid-kvantmaailma-veidruse-silmnahtavaks
Prii, J. (2024, jaanuar
31). JAANIS PRII ⟩ Sisuline
rohepööre tähendaks üleminekut vajaduspõhisele majandusele.
ht3tps://arvamus.postimees.ee/7950577/jaanis-prii-sisuline-rohepoore-tahendaks-uleminekut-vajaduspohisele-majandusele
Tering, A. (1996). Descartes
ja tema ideede jõudmine Baltimaile 17. sajandil ja 18. sajandi algul: René
Descartes’i 400. sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartu Ülikooli
Raamatukogus aprill - juuni 1996. Tartu Ülikooli Kitrjastuse trükikoda.
WER – World Energy
Review. (s.a.). Salvestatud 18.
oktoober 2025,
https://www.eni.com/en-IT/strategic-vision/global-energy-scenarios/world-energy-review.html
Öim, H. (2008). Kognitiivne
pööre, Keel ja Kirjandus, 2008 nr 8-9, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti
Kirjanike Liidu ajakiri. Kultuurileht.
Jaanis Prii,
18.10.2025
